lugesin ühekorraga läbi. nutsin. naersin. ja nutsin veel.
meenutab mulle kurvakstegevalt palju inimest (inimesi), keda tunnen/tundsin. paneb mõtlema...
peale selle raamatu on mind nii endast välja viinud vaid kaks klassikut (Williams "Tramm nimega Iha", Dostojevski "Kuritöö ja karistus"), nii et aitäh Sulle ja ootan septembrit...
Niih, olen sellest raamatust nii palju kuulnud ja siin väga kiitvaid kommentaare kuulnud. Tekkis juba imelik tunne, et miks ma seda veel lugenud pole.....hmmm.......käin trennis ära ja siis lähen hangin omale selle raamatu ning tänane päev on mul sisustatud.
tere saladus. ma ei tea veel täpselt, millal on järgmine lugejakohtumine. aga tõenäoliselt teeks septembris, kui teine osa juba letil on. ja vahele jäämisega pole neil kohtumistel midagi pistmist.
"E-kirjastus Bahama Press avaldas 2. veebruaril 2003 Sass Henno uudisromaani "Elu algab täna", mis on 2002. aasta romaanivõistluse üks laureaat." väidab toona minut.ee-s ilmunud nupp.
küsimus ühe fakti kohta. millal täpselt ilmus bahamapressis su esimene romaan. 2003 küll, aga mis kuus?
millal ja kus on järgmine kohtumine nende lugejatega, kes veel ei ole suutnud vahele jääda?
hingelähedus ja see, et mul on seal augustis 3 kohtumist lugejatega.
"Kui midagi väljaspool müüre toimub, saad kindlasti "kontaktide" alt teada."
mis sind tartu vanglaga seob?
Tere e.m. Tõlkemõtted soome ja vene keelde meeldivad mulle endale ka. Täpsemalt praegu veel selle kohta rääkida ei saa, liiga vara. 2. ja 3. osaga on täpselt nii, nagu esialgselt plaanis. september ja november 2005.
Ja Piret, tead, see kõik, mis sa ütlesid, on täpselt see, mille pärast ma ei kahetse, et ma elan. Nagu 98 euro ultima mu lõkkesse:) Thanks, girl!
aitäh viimase aja parima elamuse eest. tänapäeval asjad enam vist eriti meie närvilõpmeid ei liiguta, aga sinu raamat liigutas. lugesin selle tööl ühe soojaga läbi ning istusin pärast 2 tundi veel suhteliselt väljaspool "Mina olin siin"-teemasid kontaktivõimetuna.
olen tihti mõelnud, et miks tänapäeva eesti noored ja tublid inimesed ei kirjuta ühte tänapäeva eesti lugu. sa oled ühes intervjuus öelnud, et mõnes mõttes ajendas sind kirjutama ahastus. ahastus, mis tingitud narkoprobleemide jms kajastamise lapsikusest. ma elan ise küll väljaspool kõike seda, millest sinu raamatus juttu on, kuid sellest hoolimata peaksid kõik teadma, et vähem või rohkem kaudselt ei kõnni antud probleemid meist kellestki mööda.
ära lase kellelgi öelda, kuidas üks õige kirjanik kirjutama peaks. kirjuta täpselt nii, nagu sa ise õigeks pead. ütlen seda sellepärast, et tihti kaob originaalsus ja omanäolisus mainstream'i ära, kuna erineda on raske. aga kindlasti ei pea mina seda sulle ütlema tulema :)
< 126 | 127 | 128 | 129 | 130 | 131 | 132 | 133 | 134 | 135 | 136 | 137 | 138 | 139 | 140 |