:-X
Ma loen, kuid ei osale arutelus hoorana.

Lonni, nagu ma aru saan, puutud sa päevast päeva nukra tegelikkusega kokku. Näed noori, kelle tulevik on ära lõigatud. Noori, kes ei suuda ise enda elu enam kokku lappida. Ilmselt sa mõistad neid, tunned kaasa ja otsid iga hinna eest väljapääsu. Kuidas aga leitakse lahendused, kui keegi ei tea, et neid vajatakse? Olgu, mina olen noor ja puutun mõnel määral probleemiga kokku. See aitab mul mõista neid endavanuseid, kes mööda allakäigutreppe kõnnivad. Nad on lapsed. Täpselt sama väärtuslikud, kui teisedki. Ainult neil pole hea palgaga armastavat issit ega hella emmet. Ja mitte kedagi ei huvita...
Paljud üldse teavad? Usu, Lonni, vähesed. Keskealistel inimestel pole enamjaolt õrna aimugi, mis toimub. Kõik elavad oma pereelu, käivad tööl ja kui tänaval narkarit näevad, vaatavad nad midagi äärmiselt vastikut...nagu haiget looma.(vb. loomast hakkaks kahju.) Hetke pärast on ebameeldiv vahejuhtum unustatud ja ollakse jälle oma tavapärases rutiinis. Nad ei taipa, miks see inimene end süstib...või siis ei taha selle peale mõelda. Kaua nii saab?

Mina andsin Sassi raamatut ka enda emale lugeda. Meelsamini loeks ta muidugi armastusromaane. No muidugi..Miks vaadata otse, kui saab ka kõrvale? Sellegipoolest võttis ta raamatu kätte ja luges läbi. Pärast oli tükk aega näost kahvatu ja mõtlik. Lugu pani teda mõtlema. Mässis ta karmi reaalsusesse. See aitas.
Nähtamatu tuleb nähtavaks teha! Rääkida, kirjutada, lugeda, näha... Üksinda aidata on raske. Mitu pead on mitu pead. Aga pead peavad teadma, millest jutt käib. Sass jutustab, vaja on kuulajaid.(lugejaid)
Ma ei looda naiivselt, et kõik otsemaid appi tõttavad, aga veab kui on mõni, kes käe ulatab. Mõnest saab mitu. Mitmekesi on lootus suurem. Kui me ei suuda oma ideaalmaailmas hõljuvaid vanemaid teisiti mõtlema panna, siis vähemalt näitame noortele. kVõi soovid sa uut pimedat põlvkonda? Igaljuhul, kott peas pole mõtet ringi käia. Las Sass jutustab.
Ma olen kindel , et ta teeb seda. Ja veel hästi. Väga hästi.

Ma pean veel kord "hoora" tasemele laskuma (Sassi poolt väga kaval lõks kriitika vältimiseks), et sulle vastata.:(

Ma ju kirjutan!!!!!
Päevast päeva.
Iga artikli juures, kus taolistest asjadest juttu.
Eriti neile, kes kohut mõistavad INIMESTE üle, keda nad inimesteks ei pea.

Miks sa, Piret pole näinud, et olen kirjutanud????

Ma pole kirjanik.
Ma pole ka ajakirjanik.
Ma olen peaaegu kirjaoskamatu!
Aga ma olen kirjutanud...kommentaarides.

Sa oled oma raamatulugemisest nii põnevil, et ei märganud sedagi, mis oli see, mida ma sellest raamatust otsisin ja ometi ei leidnud.

vabandust Sass, aga ma pean vastama.

kui sa seda kõike näed, siis peaksid aru saama, miks seda raamatut vaja on. ta ei ilusta ega idealiseeri ju midagi. miks ei võiks keegi asjadest rääkida, mis reaalselt meie ümber on? ka sina võiksid kätte võtta ning kõigest sellest, mis sind päevast-päeva ümbritseb, kirjutada.

ma olen sellises elus üleni sees.
päevast päeva, ööst öösse. ma näen olematuks kahanenud pupille, ma näen südameid, mis värisevad elu ja surma piiril psühhostimulaatorite üledoosist.
ma näen tiineidži, kelle hingamine on lakanud, kuid süda veel töötab.
ma olen küünarnukkideni veres üleni noahaavu täis koriseva kurjategija juures ja kuulan 6-klassilise haridusega noore joodikuhala sellest, et õhtukoolid 7-ndasse klassi vastu ei võta.
sinu jaoks on see uus ja huvitav ja veel ja veel kord ülelugemist vääriv.
mina ootan aga lahendusi.

tore,piret, et sul on vaarikaid pakkuv vanaema.
mõnel aga polegi muud kui 2,5 tonni penssi saav viltuvajunud lobudikus hingitsev vanaema.
söö vaarikaid ja mõtle, millest see tuleb, et noorte jaoks pole riigi tasemel leitud lahendusi.
peale vahetussüstalde ja metadooni.

ma tulin vaatama, et kas teise osa ilmumisest ka midagi kirjas on, aga allolev sõnavõtt intrigeeris mind omakorda sõna võtma.

ainult siis niipalju, et mina ei kuulu ei nende noorte inimeste perekondade, politseinike, meedikute ega nende hulka, kellelt midagi varastatakse. ma kuulun täpselt sellisesse tublisse keskklassi perre, kus on ema, isa, õde, kass, kolm tuba, auto, suvila. kus kõik käivad rõõmsalt tööl, teenivad raha, suvel sõidavad vanaema juurde ning korjavad seal vaarikaid.

ma lugesin raamatu just eile teist korda läbi ning emotsioon oli jätkuvalt võimas. tee silmad lahti. see elu on sinu ümber. võib-olla natuke vähem värvikas, kuid võib-olla natuke lähemal, kui sa ise arvata oskad.

Viimast korda "hoorana", sest see nimetus ise juba määrab ära kontingendi, kes on nõus sellise "tiitli" all sõna võtma.
Seega kukub ära ka suur tükk kriitikat. Seda Sa eeldasidki?
Olgu nüüd sellega...

Nagu näed, olen kirjutanud oma arvamuse sõltumatuna, lugemata/vaatamata eelnevalt ainsatki arvustust.
Täna lugesin läbi kõik arvustused.

Nüüd sain ühest arvustusest tead, et olen "vana kõõm". Ja seda, et Sina oma intervjuudes kasutad sageli tänavaslängi.

Nagu eelnevalt lugesid, on mul väga palju kokkupuuteid noortega, kellest paljud meie käte vahel ka surevad. Narkomaanid, kurjategijad, seksperverdid ja... küünikud.

Pakkusin oma rahapuuduses vaevlevatele kolleegidele lugeda äsjaostetud raamatut.
Esimeste ridade lugemisest tekkis nn. äratõukereaktsioon. Raamat vedeleb hüljatuna töölaual.
Isiklikult arvan, et seda ei loe ka sihtgrupp. Või vähemalt need, kellest raamatu kirjutasid, sest nad lihtsalt ei loe üldse raamatuid.

Teema on ülimalt aktuaalne. Praegu aga kahjuks vaid nende noorte inimeste perekondadele, politseile, meedikutele ja neile, kellelt midagi varastatakse.

Lõpetuseks.
Mu korteriolud onväga kitsad ja minu raamaturiiulil on ruumi vaid erialasele ja teatmekirjandusele ja...mõnele üksikule ilukirjanduslikule teosele, mida vee ja veel ja veel kord lugeda tahan.
Ära pane pahaks!
Jõudu edaspidiseks!

Lugege Mereröövlimängu ka-nii lihtne ja leebe aga ridadevahel on ka täiskasvanutele toredat mõistujuttu ja teravustki.Mind liigutas päris mitu kohta ,näteks see .kus poiss palub tüdrukult vabandustpahanduse pärast mille nad tegelikult mõlemad koos korraldasid

< 126 | 127 | 128 | 129 | 130 | 131 | 132 | 133 | 134 | 135 | 136 | 137 | 138 | 139 | 140 |